Wednesday, December 30, 2009

Tore talveaeg

mida oleme saanud siin nautida nyyd juba mitu paeva jarjest.
Mul onnestus ikkagi oma puhkus valja votta ja kolm paeva jarjest oleme iga paev kelgutamas kainud lastega, mis siin on suht harukordne detsembrikuus. Tana laks sulale ja saime ka lumememme tehtud. Mina olin vist kohati samapalju vaimustuses lumest ja talveroomudest kui Marleen.
Muidu ei ole ma mitte midagi asjalikku oma puhkusega teinud. Vaevu olen suutnud pesud masinasse panna ja valja votta ja suurema segaduse ara likvideerida, aga muidu olen olnud laisk mis laisk. Ja kohe monuga. Kuna mul autot ei olnud kuni tanaseni, siis ei olnud voimalust ka ohtuti kuhugi minna, ei joulujargsele shopingule ega ka mujale. Plaanis oli kyll lapsega minna ujuma, kunstimuuseumisse ja uisutama, kuid milleks, kui oues nii monus talv ja saab ka tasuta aega veeta.
Tana sain siis jah oma auto katte, saras nagu prillikivi, selline tunne oli, et sain uue auto. Parim joulukink, mis laks meile ka kopika maksma. Nyyd on mul kartus sees, et jalle midagi juhtub, soitsin ettevaatlikult, ma ei tea, mingi paranoia on sees, loodan, et laheb yle.
Kaisin viimast korda solaariumis tana, otsustasin, et aitab, pole motet maksta seda liikmemaksu, kui ma jouan sinna heal juhul paar korda kuus. Ja enda nahka korvetada. Lisaks ka nyyd muud pohjused, millest tapsemalt hiljem.
Joulud moodusid rahulikult ja toredasti pere ringis, kuid liigse soomise tahe all. Joululaupeval olime mehe oe juures, seekord oli meid vahe, mis oli ka vahelduseks hea. Mees oli ise tool, kuid mehe lapsed tulid ja saime neid ka yle pika aja naha. Poiss sai just 16a ja on vaga asjalik, kyll veelgi kaalus juurde votnud ( tal on mingi hormoonideprobleem vaiksest saadik ), kuid tundub, et tunneb ennast hasti. Tytar 14a oli enamuse ajast oma uue mobiili peal, see, millega saab nyyd tekstida mugavalt, tal pidi peika ka olema ja no eks sellega siis oli vaja suhelda, ainult itsitas iga asja peale, taielik puberteet.
Lapsed laulsid ilusti joululaule ja see aasta ei olnud kinkidega yle kuhjatud. Mina soin jah ennast nii kurguni tais, et ei saanud hingata ka lopuks ja ei soonud kuni jargmise paeva ohtuni, millal laksime tuttavate juurde jouludinnerile, kus jalle yle pingutasin. Ning laupaeval oli meie juures vaike istumine ja tegin syya, kyll kergelt ja mitte joulutoitu. Nii et kokkuvotte selle aastaga on, et olen juurde votnud umbes 10 poundi ( umbes 5 kg ) ja ykski pyksinoop kinni ei lahe. Taiesti masendav. See jouluaeg pani nyyd viimase pontsu. Nyydseks olen alla andnud, mottetu on joulude ajal oma soomist jalgida, kui igal pool, kuhu vaatad, vahib vastu toit ja kommid ja alkohol ja hea ja parem. Tana saime oma tellitud verivorstid katte ja lasime nendel hea maitsta. Minu mehe kaks vaieldamatult lemmiktoitu on verivorstid ja sylt. Kui Eestis elasime, siis soi ta neid aastaringselt voi millal iganes need myygil olid. Esimesest jaanuarist peaks meil mehega hakkama karm reziim. Eks nais.
See aasta ei olnud kokkuvotvalt hea aasta, mis siin ikka keerutada. Mu ema ei saanud viisapikendust ja pidi veebruarist lahkuma, mis oli eriti Marleenile raske. Siis ei saanud ta uut viisat ja nyyd ei teagi, millal jalle yksteist naeme. Plaan oli minul suvel Eestisse minna, kuid vagagi kaalun seda, kuna lihtsalt liiga kalliks laheks see lobu...
Too juures on meil olnud ka vaga pingeline aasta, suvel oli suur pauk koondamiste naol, nyyd onneks tundub, et asjad paranevad, kuid pingeline on ikkagi. See on see, kui tootad Ameerika moistes vaikses kompaniis ja tookohustused kasvavad yle pea. Kokkuvotvalt voib aga onnelik olla, et on tookoht.
Kodune elu on meil mehega muutumatu. See tahendab, et nagistame ( ehk siis vaidleme, et mitte keegi valesti ei tolgendaks) endiselt nii kuidas saame.
Samas on meil koostoo ja jagame ylesandeid ja veedame koos perega aega nii palju kui voimalik ja mis koige olulisem, millest olen aru saanud - ma saan oma mehe peale loota. Alati. Koiges.
Vahemalt siiani ja loodan, et see ka jatkub nii. Homme on meil neljas abieluaastapaev ja martsis taitub 8a kohtumisest. Oleme labi kainud tulest ja veest ja seda rohkem vaartustan ma seda, mis meil on ja et seda tasub hoida, mitte nii kergelt alla anda. Nagu mu mees on korduvalt ytelnud - me saame ainult teineteisele loota, mitte kellelegi teisele. Ja eks see nii ka ole. Muidugi on meil vedanud, sest meie molemi vanemad on meid toetanud vaga palju igas mottes ja toetavad ka edaspidi. Kuid taiskasvanud inimene peab ikkagi ise hakkama saama. Ma arvan, et minul oli see aasta taiskasvanuks saamise aasta, selles suhtes, et ma moistsin, et koik, mis ma olen teinud ja mis teen, on minu valik ja minu vastutus. Oli ka juba aeg, sest jargmine aasta tuleb uus number vanusele ette. Ka too juures olen saanud mitme vagagi vajaliku kogemuse ja oppetunni osaliseks.
Ehtsa eestlasena olin ma liiga tosine, rabelesin nagu hull ja veel karmilt aus ka. Pidin votma enda ja oma kaitumise pohjaliku vaatluse alla ja sain aru, et sellisena ma siia ei sobi ja kaevan vaid endale auku. Yleoo joudis mulle parale, et ainult idioot proovib siin elus labi saada ausalt.
Vaja on kavalust ja huumorit. Nyyd ma opingi olema libekeel ja seda, kuidas osadest enda tookohustustest sujuvalt teiste kaela maarida. Ning muidugi diplomaatia ehk suhtlemisoskus.
Selles vallas on mul veel pikk tee kaia aga ma edenen.
Ning koige viimasena olen ma peaaegu omandanud oskuse mitte pabistada nii palju. See on minu yks koige suurem viga yldse. Ma muretsen kohutavalt iga asja parast ja selle tottu olen tihti narviline ja ei suuda elust piisavalt roomu tunda. Ent ma ei soovi nii elada. Tahan olla vapram ja optimistlikum. Uude aastasse lahen ma usu ja lootusega, et see tuleb eelnevast veidi parem!!!
Koigile teistelegi ilusat aastavahetust ja head uut!!!

2 comments:

  1. Suured õnnesoovid pulmapäevaks! :)

    Vaffa, et saate nautida talvemõnusid. Meie ka ja mitte vähe. Teen täna uuesti pilte, sest selline talv vajab jäädvustamist. Kohe lähemegi lund lykkama, aga rõõmuga :)

    teil siis ka Marleen suht kiiretsi syndinud, no ma mõtlen suht suhte alguses. Meil samuti. Meil saab volbriööl täis 8 aastat ja 1a1k hiljem syndis Mari-Ly:P vaatamata paljude ebausule on meie suhe pysinud siiani ja usun, et meie suhe on tugev :)

    Ilusat aastavahetust ja parimaid soove uueks aastaks! Kyll läheb kõik paremaks. Ega hullemaks ju minna ei saa :)

    ReplyDelete