Jalle reede

ja ongi jalle jarjekordne nadal moodas, paevad lahevad lennates. Kell on 11 labi ohtul ja me joudsime ka lopuks koju. Laksin otse toolt toidupoodi, Marleen jai mehe oe juurde oepojaga mangima, nii et sain rahulikult ara kaia. Poodides on juba praegu taielik hullumaja, mul ka homme plaanis minna lastele kingid ara osta, Marleen laheb Joosuga maale vanaema-vanaisa juurde, see mul ainuke voimalus minna. Taiskasvanutele me ei tee kinke, seda otsustasime juba eelmine aasta omavahel. Igayks ostab ise endale, mis soovib. Minul on soovid juuksesirgendaja ja uus telefon. Eks nais, kas tulevad pakapikud voi pean ise ostma.
See nadal oli jalle kiire ja vasitav, eriti too juures. Meil pidi aasta lopp tulema rahulik, aga kus sa sellega, tood on nii, et tapab ja tuleb aina juurde. Iseenesest on see ju hea, arvestades praegust yldist olukorda. Too otsimine on raskem, kui tool kaimine, seda ma juba olen igalt poolt kuulnud.
Ilmad on olnud nagu pohjanabal, kolmapaeval oli siis see koige "ilusam" ilm, metsik tuul ja vihma ja jaa. Kylmakraadid ja kova tuul on siiani, homme vist lubab plusskraade.
Eile oli Marleeni joulukontsert koolis, nagu alati oli vaga tore, terve kool ( neil ainult mingi 200 opilast on koolis peale kokku ) st alates eelkoolist kuni 5-nda klassini oli kaasatud, esitati jouluteemaline naidend, vaiksemad olid nn taustalauljad. Marleen oli onneks esireas ja sain ta ilusti video peale. Tantsis ja laulis ja keksles seal agaralt, talle sobib selline asi. Neil on vorratu muusikaopetaja, kes suudab iga keskmise lapse panna vaga vahese ajaga laulma ja korraldab koik etendused ja esinemised. Paljudes voi isegi enamustest riiklikes koolides siin ei ole yldse muusikatunde voi kunstitunde, Marleeni koolis on need programmis vaga head. Marleenile tundub olevat ka vaike kunstianne, mis ilmselt mehepoolselt perelt parit, mehe isa, ode ja oetytar joonistavad koik vaga hasti.
Jain jah Marleenile jargi minnes muidugi mehe oe juurde lobisema ja tegime paar jooki, lisaks ei paasenud ka Scrabble mangust, mina jalle kaotasin nagu alati. Ei vea mul selles mangus yldse.
Homme on siis ohtul K synnipaeva tahistamine, pidime kogunema minu juures, kuna mul tyhi maja ja ma kesklinnale koige lahemal, plaanin teha kartulisalati, ohtul siis valjaminek. Ausalt oeldes tunnen viimasel ajal, et minust ei ole enam valjas kaijat. Kell 12-1 hiljemalt tahan ma magama minna ja jargmine paev olen taiesti rivist valjas, isegi kui pohmakat ei ole, aga kohe tunne on nagu oleks puuga pahe saanud ja ei jaksa midagi teha. Eks see lahenev 30 annab tunda. Aga noh vahest ju voib.