Saturday, March 17, 2012

Kevadest sai suvi

yleöö.

Viimased nädal aega on olnud temp üle 20 ja täna 26 kraadi sooja. Täielik suvi.
Mõnus ja ootamatu.
Sellist sooja märtsi siin ei mäletagi, vahest on veel lumi maas olnud sellel ajal.

Tegin ka mõned pildid meie kevad-suvest.

Meie võrratu magnooliapuu.



Kaadrisse jäi õhkutõusev lennuk.



Vastasmaja taha pandi paari päevaga püsti vägev garaaz. Maja värviti garaaziga sama värvi. Vaade on palju ilusam kui enne.


Ja ka teise maja taha ehitati kiiresti garaaz.
Nüüd peame oma garaazi ka yle värvima, et sobiks kokku.


Nagu sellelt pildilt näha, sai Marleen endale kõrva augud. Juhtus see üleöö ja üllatusena ka mulle.
Mees viis Marleeni auke tegema ja nüüd on üks sünnipäevakink käes.
Minu käest soovitakse batuuti.


Nühkisin maja seinu puhtaks, mille koerad mustaks hüppanud. Sellest ka segadus.
Meie tagasihoidliku veranda asemele peaks umbes kuu aja pärast tulema uus ilus puust veranda.
Ei jõua ära oodata.


Marleen üritab endale kiike ehitada.




Ühele lennukile lisandus teine ja korraks oli tunne, et nad põrkavad kokku.


Tuesday, March 6, 2012

Ja meil on kevad ( 29. veebruar )

voi isegi suvi. Tana naitab kraadiklass +18 kraadi sooja. Monus.
Jaaks see siis ka pysima.
Tegelt on see talv lainud kuidagi vaga kiiresti ja linnulennul.
Marleen hakkab lopetama kolmandat klassi, paar aastat veel ja ta on pohikoolis...
Meil saab kevadel siin oldud 6a. Mehel on ees tahtis synnipaev, mina saan juba 32a.
Tihti on tunne, et oleme vanaks jaanud, kuigi laias laastus vottes oleme ju ikkagi noored veel.
Ent keha alati nii ei arva. Vahe on sees, kas oled 20a voi 30a. Loodan, et mul on 40a sama palju energiat, kui mu mehel. Kuigi ta ka vahest ei tee mitte midagi. Viskab pikali ja ei touse tunde. Eks vahest nii peabki.

See nadalavahetus oli Marleenil molemal paeval voistlus, jalle hommikused, nii et pidin tousma 5.30.
Voistlused olid pikad ka, saime laupaeval alles 1 ajal koju, soime lounat, kaisime toidupoes ja ylejaanud paeva ei teinud mitte midagi. Koristamise lopetasin alles esmaspaeva ohtul. Kui vanasti olin jube pedant ja koik pidi kogu aeg laikima, siis nyyd olen leppinud, et see pole lihtsalt voimalik ja ei hakka ennast tapma. Kui ei jaksa ja ei joua, siis ei tee ka. Soogiga ma ka ei massaks nii palju, kuid mees ja laps tahavad ikka korralikumat toitu.
Voistlustel laks Marleenil hasti, kuid see oli suur voistlus ja eriti tydrukuid oli palju, tundub, et ujumine siin tydrukute ala rohkem. Onneks oli see viimane voistlus selleks hooajaks meile ja martsis-aprillis tuleb kuuajane paus ka trennis. Aprilli lopus algab suvehooaeg, eks nais, kas viitsime suvel ka trennides kaia, just see toolt koju ja otse trenni tormamine on mind ara vasitanud. Nyyd veel treener teatas, et Marleen on valmis liikuma edasi jargmisesse gruppi ja nemad treenivad 2 tundi paevas, 5 paeva nadalas, kella 5-7-ni. Mul on raske jouda kella 6-kski trenni, Marleen jouab koolist koju 4.30 ajal, siis ta koju sooma ei jouakski.
 Marleenile ujumine meeldib ja ta tahab trennis kaia. Ujumine on hea sport, kuid olympiasportlast ma ei kasvata ja ei ole kindel, kas tahan, et kogu elu keerleks ujumise ymber. Seal on vanemaid, kellel lapsed juba pubekad ja aastaid ujunud, nad ytlevad, et ujula on teine kodu. Natuke hirmutav. See nouab suurt pyhendumist.

Varsti on kevadvaheaeg ja ilmselt votan puhkuse valja. Tahaks siis ka kuhugi minna, kuid nagu alati on kysimus, palju raha ja kas yldse tahame kulutada ja kas mees saab toolt vabaks. Siin kaivad paljud kevadvaheajal Floridas, see on koige popim sihtpunkt. Meie oleme kainud korra, 2a tagasi. Kuna oli olnud kylm talv, siis oli martsi lopus veel vesi jahe ja suht tuuline Mehhiko lahe aares. Raha tuleb sinna puuga selga votta, sest iga liigutus maksab. Lisaks ju kulub bensiin ja hotell ja soomine. Mees mul ei ole reisija tyypi, talle ei meeldi nii pikka maad soita ( Floridasse 14-20 tundi, oleneb kuhu minna ) ja ega minagi pole harjunud nende pikkade vahemaadega. Lennukiga soita on koolivaheajal kallis, kui hinnad laes.

Update 3. marts

Paris suvi meil veel siiski pole, kuna vahepeal tuli lumi maha, enne seda laastasid meie kanti ja naaberosariike karmid tornaadod, siin onneks paasesime hullemast. Aga tuul oli kyll paar paeva nii kohutav, et ma ei saanud autoust lahti ja auto kiskus soites kogu aeg teelt valja. Yks paev sadas viinamarja suuruseid rahetykke alla. Kuid aias juba lumikellukesed oitsevad ja nartsissid ka pungitavad valja.

Kevadvaheaja suhtes otsustasime, et votan osad paevad vabaks ja lahme ehk eestlastest sopradele kylla Cincinnatisse, see siit paari tunni kaugusel. Seal on suur siseveekeskus ja loomaaed, kus pole kunagi kainud. Mehe vanemal tytrel on ka robotivoistlus samas linnas, et saaksime ka seda minna vaatama.
Mehe vanem tytar on meil nyyd mitu korda kylas kainud ja jaanud terveks nadalavahetuseks, tal yksi kodus igav ja Marleeniga nad klapivad ylihasti, kui pyhapaeval ta ara laks, Marleen nuttis. Vanusevahe on neil tapselt 8a, Kaijah saab 17a juunis ja Marleen 9a, syndinud kahepeavase vahega.
Nendevaheline suhe annab mulle aimu, mis oleks, kui saaksime veel yhe lapse, tundub, et vaiksemale vaga meeldib suurem ode ja vastupidi.