Friday, May 7, 2010

Hea paev

Tegelikult lausa ylihea paev!!
Nii hea, et kahel korral tulid roomust pisarad silma.
Hommik algas sellega, et leidsin oma "green cardi" yles, elulise tahtsusega dokument, mis oli mul enda teada kadunud kaks paeva ja mida ma nagu hull otsisin ja lopuks leidsin enda voodi korvalt karbist ajakirjade alt, kuhu olin visanud erinevaid pabereid ja arveid jne sisse. Kaks paeva kaisin ringi nagu zombi ja magada ei saanud, sest too juurest just nouti seda ja kartsin, et nyyd saadetakse mind koju, ei mul ei ole toestust, et voin siin elada ja tootada. Dramatiseerija nagu ma olen. Nyyd on see seifis koos teiste tahtsate dokumentidega. Uus kaart oleks maksnud paris palju, lisaks koik paberitoo ja napujaljed, mis jalle oleks pidanud labi tegema.
Siis kutsus ylemus mind tana too juures enda kontorisse ja pani ukse seljatagant kinni.
Motlesin, et mis nyyd. Tuli valja, et mulle anti palka juurde ja kui koik hasti laheb, siis olen varsti taiskohaga kontoritibi. Ylemus kiitis mind taevani, nii et ajas punastama. Siiski lopus mainis, et peaksin proovima olla vahem tundlikum ja mitte koike nii isiklikult votma.
Ent yldiselt oli koik vaga positiivne, nagin, et ylemus seisab mu eest, mis on hadavajalik, et nn edasi liikuda ja vagisi tulid pisarad silma. Hea tunne on olla tunnustatud ja teada, et su too ja vaev on asja ette lainud.
Ohtul koju joudes oli mees valmistanud maitsva yhepajatoidu ja Marleen andis mulle yle enda valmistatud paberist lille ja emadepaevakaardi ja kirja, mis olid molemad nii ilusad ja sydamest kirjutatud, et nutt tuli peale suurest onnest. Pildid seal juures olid ka vaga asjalikud.
Mida paremat oskab hing veel tahta, kui armastav pere.