Monday, December 7, 2009

Esimene lumi




...et sulab alati, esimene lumi alati... meenusid Estri laulusonad. Ja ohtuks ta peaaegu lainud oligi, nagu piltide pealt voib naha.
Tanane hommik oli syrr, koigepealt nagin ma mingit imelikku und, mille lopus ma ei saanud aru, miks keegi seda alarmi maha ei vota, kuni lopuks taipasin, et see on minu telefoniaratus. Mees muidugi juba oli yleval ja torises, et pane see ykskord juba kinni. Ma panen alati aratuse 6-ks, kuid tavaliselt enne kella 6.45 voodist valja ei saa... Kell oli 6.24 ja motlesin, et kain WC-s ara ja siis poen veel sooja teki alla tagasi. Kuigi eriti ruumi ei olnud, sest yhele poole oli tekkinud koer ja teisele poole laps, lisaks kass pea kohal nurrumas ja syya noudmas. Laksin siis kassile syya panema ja kui koridori ukse lahti tegin, ei saanud ma aru, mis oues juhtunud on, tombasin kardina eest ja pidin pikali kukkuma. Maa oli valge.
Voodisse tagasi minekust ei tulnud midagi valja, hakkasin kiiresti tegutsema ja ajasin lapse yles ning kamandasin mehe autosid puhastama. Uudistest naitas, et koolidel on kyll kahetunnine hilinemine, kuid et kiirteed on lahti ja liiguvad.
Motlesin veel, et kas minna tavateega voi kiirteega, otsustasin siiski kiirtee kasuks, olin saanud 10 minutit soita, kui koik jarsku pidurdasid ja sinna ma jargnevaks 1,5 tunniks ka jain. Lyrpisin kaasa voetud kohvi ja siis kirusin ennast, sest pidin pyksi laskma. Panin siis raadio uudiste peale ja selgus, et ees tee kinni. Kuid lahima mahasoiduni oli jaanud siiski veel natuke maad ja seda paari miili ma seal siis tiksusin. Kui kiirteelt maha sain, ei teadnud ma muidugi, kuhu poole minna, onneks sobranna siiski juhendas telefoni teel ja joudsin onnelikult toole 2 tundi tavalisest hiljem. Aga noh paljudel vottis 3 tundi aega, nii et ma ei kurda.
Too juures oli nii kylm, hoiavad vist sooja pealt kokku, onneks mul on vaike puhur, mida endaga kaasas tassisin. Kell 4 tulin julmalt toolt ara, kuna ei teadnud, kui kaua voib minna koduteega. Onneks laks paremini. Marleen aga tundis lumest toelist roomu. Nad olid suurel vaheajal lumesoda oues manginud ja koju joudes mollas veel lumejaanustega aias. Siis motlesin, et nae, ei olegi see lumi nii kole asi, lapsel roomu kui palju. Lisaks oli neil koolis kainud St. Nicholas ehk siis kohalik pakapikk ja kommi toonud, nii et eriti vedas, kodus saab ju ka iga hommik.
Marleen oli kysinud koolist KOIGI kaest, kas neil ka kaib kodus pakapikk ja koik olid vastanud ei... ma ytlesin, et argu siis kehelgu teiste ees, et temal kaib.
Kommi ostmisega sai meil ka nalja, kaisime kahekesi toidupoes nadalavahetusel ja ma vaikselt siis poetasin asju oma kaekoti peale jope alla. Kuid yhed pallinatsud ta siiski avastas ja muidugi kohe rebis paki lahti. Kuid ohtul, kui ta magas, peitsin need teiste kommidega ara ja hommikul oli ta nii onnelik, et pakapikk toi natsu ja veel tema lemmikut.
Kohati on ikka raske nii suurte puhul seda jouluvanateemat veel saladuses hoida, ja ma ise ka motlen, et mis siin ikka lollitada, et jouluvana toob ja pakapikud, niikuinii yks paev saab teada. Samas endal oli kyll lapsena ponev ja tore ja ikka uskusin ka.
Joulushopingut mina keeldun veel tegemast, kuigi iga aasta ma jatan viimasele minutile ja siis kirun ennast. Siin on igal pool juba jouluallahindlused, nii et parem mitte yldse poodi minna.
Nadalavahetusel olime Marleeniga jalle kahekesi kodus, ei viitsinud kuhugi minna ega midagi teha, oli monus olla kodus soojas, kui oues nii kylm. Sorteerisin terve paeva vanu pilte, uskumatu ikka, kuidas aeg lendab. Leidsin pildi endast ja Marleenist 6a tagasi Marleeni esimestel jouludel, kui ta oli 6 kuune. Oli nii armas pisikene nukukene ja nyyd mul selline suur volask, kel juba kohati kahtlane eelpuberteet loob valja. Tahaks oelda lapsele, et ara kasva!!
Vahest motledki, et kas lapsel on raske emast lahti lasta voi vastupidi...
Eile tegime oma kalkuni siis lopuks ara ja kutsusime teised ka sooma, lapsed laksid lopuks nii ylemeelikuks, et ma pidin kurjemat haalt tegema ja Marleen solvus ja tihkus nutta tykk aega, parast teatas dramaatilise naoga, et tema tunneb, et ta ei ole part of our family. Ma hoidsin naeru tagasi ja ytlesin, et kle, sinu ymber see elu siin keerlebki. Mees pooritas silmi ja raputas pead, et naised ja nende draama.

2 comments:

  1. Teil on siis päris lõbus :) Ex ma ise ka ole mõelnud, kuidas pole veel arusaadud sellest päkapikutamisest. samas mul hea meel, las lapsepõlv olla ja las usub, millal siis veel? see tegelikult tore aeg, kui veel raha ka jätkuks kõige selle jaoks.

    teil kohe katastroof ju kui lumi maha tuleb? :P vähemalt tööandjad ja muud teavad arvestada ja ei pahanda kui hilined kuskile :)

    Ja lapsed kasvavad mega kiirusel. isegi oma laste peal näen seda, kuigi tavaliselt kasvavad võõrad lapsed, mitte omad :)

    ReplyDelete
  2. lumi siin jah paras nuhtlus, kuna esiteks ei ole talvekumme, teiseks ei oska inimesed soita nn ekstreemoludes ja kolmandaks ei olda nagu kunagi lumeks valmistunud. lumesahkasid on vahe ja need tootavad aeglaselt, samuti soolaautod. suurema lumega saab vaid korgema autoga labi, kuna naiteks meie sissesoidutee on oma 20 meetrit pikk ja seda ja tanava otsa lahki kyhveldada ikka annab. meie tanavale tavaliselt lumesahk ei jouagi... siis on siin veel selline tore nahtus nagu jaavihm, mida muideks ennustati homseks, vot see on kyll selline asi, et hoia piip ja prillid.

    ReplyDelete