Saturday, December 4, 2010

Talverõõmud




Eile Marleen teatas mulle, et homme lähme kelgutama. Maas oli üliõrn kiht lund. Ma vastasin, et no kui homseks tuleb lumi maha, siis võime minna. Ja täna hommikul äratas mind kell 8 õhinal üles ja hüüdis, et emme, lumi on maas. Vaatasin aknast välja ja ilus talveilm. Nii vara pole see veel tulnud. Kuna ei olnud sellega nii vara arvestanud, siis oli laps paljas, mis paljas.


Ainult jope oli olemas. Tormasime siis lumepükse ja lumesaapaid ostma. Mõni talv ju siin nii lumevaene, et korra ehk läheb seda varustust vaja.


Snowtube ehk siis täispuhutav lumerõngas oli meil olemas, naabripoisi kingitud. Ja selle ajaga, kui meie end toas riide panime, suutis koer sellele üks null ära teha. Kiru ennast või koera, asi lännu. Tegelt kohati ajab mind see koeramöll täiesti endast välja. Eile õhtul tõmbasin kõik diivanid koerakarvadest ja sodist puhtaks. Siis oli koer vahepeal õues ja ma kamandasin ta tuppa tulles oma puuri. Ise läksin dusi alla. Sättisime end Marleeniga siis filmi vaatama ja diivan jälle nagu liivakast. Ja tugitool ka. Ja teine diivan ka!! Nuta või naera. Aga ei midagi, jälle tolmuimeja välja ja koristama. Ütlesin mehele, et enam koera diivanitele ei lase.


Eks ise oleme lollid olnud ja koera ära hellitanud.


Täna olin paha ema ja lapsel päkad ei käinud, siis seletasin, et päkapikud ilmselt jäid lumme kinni. Pole olnud võimalust ilma lapseta poodi minna, täna ohtul õnneks läheb sõbranna juurde ja ma saan minna rahulikult kommi ostma ja ehk juba miskit jõuludeks ka. Marleenil on iga päev eri soov, mida saada jõuludeks. Ipod, wii, kitarr, trumm, mobiil. Nimekiri on lõputu ja kõik kallid asjad. Ütlesin, et kui wiid tahab, siis vaid selle saab, kuna see kallis asi. Kuigi ausalt öeldes ma ise ei viitsi sellega jännata. Tänapäeval areneb see tehnika nii kiiresti, et mina ei jõua sellega kaasa minna ja ei ole huvitatud ka. Ja kust lapsed üldse teavad nendest mängudest ja asjadest. Siis kui kellelgi teisel on. Õnneks tema sõbrannadel pole ühelgi ei ipode ega wiisid. Sest see nn sõprade surve läheb vanusega ikka aina suuremaks. Seleta siis oma lapsele, miks teistel on ja temal ei ole.


Õnneks ta otsustas, et tahab ikka MP3 mängijat, mille välja pakkusin. Kuna talle meeldib muusikat kuulata ja tantsida, siis oleks see alustuseks paras.


Lisan ka mõne pildi tänasest.


2 comments:

  1. Oi, kui armas hambutu printsess ;)
    Vaffa, et sul see päkapikundus edasi kestab, see on meile, vanematele tyytu, aga lastel ju nii hea meel. meil ikka igahommik käib hõiskamine, kui päkapikk käinud on :)

    mari-ly klassivendadel on PSP, käisin juba netist uurimas, mis loom see on. õnneks ta ise seda nagu ei tahagi. tema 1 ja ainus soov on suusad, ka see tuleb kallis kink ja kui sugulased appi tulevad, siis ta saab need.

    tehnika koha pealt ma ka täitsa turakas, kuna ma ju ise ei kasuta ja ausalt, isegi suurt huvi ei tunne. wii nägin ära 1,5 kuud tagasi yhel synnipäeval mängutoas käies. tundus päris põnev, aga meil maksab ta siin koos vidinatega ikka 4000-5000.- nii et jääb ära :)

    jään uusi kirjutisi ootama :)

    ReplyDelete
  2. novot, suusasoov taiesti asjalik mu meelest. mina sain ka selles vanuses voi natsa nooremana esimesed uisud ja olin onnejunnis ma maletan.
    siin kahjuks suusatamiseks tuleb kuhugi ekstra soita, kuna sellist ala voi metsa, kus pikalt suusatada mina siin kyll ei tea. ja mulle endale pole suusatamine kunagi meeldinud ka eriti.
    mis see PSP veel on, pole kuulnudki...

    ReplyDelete