Tuesday, April 27, 2010

Uus lehekylg?

Otsustasin, et aitab. Hakkan elama tervislikku eluviisi. St ennast regulaarselt liigutama ja rohkem vaatama, mida suhu panen. Tuli selline tuhin peale. Tegelt olen yritanud seda teha juba pikemat aega, kuid vahelduva eduga. Nadalavahetused tavaliselt rikuvad koik ara, kuna pidevalt on mingid yritused ja siis kerge yle syya ja lisaks muidugi alkohol.
Tegelt olen vasinud igasugustest synnipaevadest ja tahtpaevadest. Korraldamine ja orgunnimine votab liialt raha ja aega. Nii see on. Eriti nyyd kevadeti on yks yritus ja synnipaev ja grillimine teise otsa. Ja siis tulevad riburadapidi meie pere kolm synnipaeva, mehel mais, Marleenil juunis ja minul juulis. Kuna mehel kaksikode, siis on nad alati koos pidanud. See aasta ei teagi, mis toimub, minu synnipaev pole, nonda ei muretse kah. Marleeni synnaga ei teagi, mis teha, kuna selleks ajaks juba kool labi. Ta tahab teha klassikaaslastega. Kodus peaksin orgunnima midagi lastele ja ei viitsi ega oska, nonda motlesin teha ta gymnastika saalis teha, nad teevad synnipaevi, ent vaid pyhapaeviti ja siis enamus kirikus. Lisaks peaks nagu tegema siis eraldi ylejaanutele, jalle korralda ja kokka ja mangi. Tunnen, et ei viitsi ja taha. Ma ei teagi, miks.
Alati on lastel omavahel mingid probleemid, siis neil hakkab igav, siis nad teevad lollusi. Ise jookse ringi ja teenenda koiki, vasinud sellest. Et nagu viisakusest oleme alati teinud ja muidugi ka seltskonna mottes, kuid seltskond pole enam see, koik kaivad yksteisele narvidele ja viisakas ma enam olla ka ei viitsi. Oma synnipaeva ma ei ole kunagi suurelt pidanud ja tahaks ka see aasta midagi erilist teha, kuid kuna juubel, siis miskit nagu peaks tegema. Plaan oli minna restorani, kuid suuremale seltskonnale laheb see kalliks ja lastega koos minnes siis ei ole nagu see. Ilmselt ikkagi siis kodus ja jalle teenindaja rollis. Mulle meeldib selles suhtes ameeriklaste komme, et synnipaevalaps ei tee midagi, vaid talle tehakse kas yllatuspidu voi viiakse valja sooma. Yldse siin voetakse asju kergemalt ja lihtsamalt. Hakkan vist ka amerikaniseeruma vaikselt.

No comments:

Post a Comment