Monday, April 12, 2010

Tahtmised ja reaalsus

Viimasel ajal avastan, et soovid ja unistused on jube suureks lainud.
Tahaks koike ja korraga ja kohe praegu!!
Tahaks ilusat oma kodu suure aiaga, tahaks teist last ja ehk kolmandatki, tahaks reisida,
tahaks oppida, tahaks toituda tervislikult ja teha regulaarselt trenni, tahaks ennast arendada,
tahaks last panna 5 erinevasse trenni, tahaks elu nautida ja lihtsalt olla, oeh. Midagi veel voi?
Ah jaa, raha voiks ka rohkem teenida :)
Aga imelik, et see oli minu nimekirjas viimane. Mida see tahendab? Et olen endiselt idealist, mitte materialist. Voi siiski? Enamus minu nimekirjas nimetatud asju nouavad raha, raha ja veelkord raha. Ent lahendust ei paista kuskilt.
Peab vist siis kuskilt otsast peale hakkama, aga kust.
Kas on mu tahtmised liiga suured ja voimatud?
Kuidas tulevad tanapaeva naised toime koigega, mis elu neilt nouab?
Ja pohiline, kas me koige selle saavutades ka onnelikud oleksime?
Elu on ju praegu ja nyyd, elu peaks elama nyyd, sellest tanases paevas roomu tundes.
Sellest olengi aru saanud, et onn ja room on kaks eri asja. Kes meist ikka veedab oma paevi mingis lakkamatus onneudus, kuid osata roomu tunda iga paev pisikestest, ent olulistest asjadest, on palju olulisem. Pohiline, mis meid siiski onnelikuks teeb, on pere ja lahedased.
Ilma nendeta ei oleks ju millelgi motet. Isegi siis, kui vahest nad meid hulluks tahavad ajada.
Teine asi, mis on hindamatu, on tervis. Ja kolmandaks - meelerahu. Voi siis hingerahu.
Kuidas keegi seda nimetada soovib. Ent kuidas seda hingerahu saavutada, kui tahtmised ei loppe ega loppe? Hakata usklikuks ja leppida elus vahesega? See on yks voimalus.
Voi siis teine variant - panna oma vaartushinnangud paika. Et mis siis toesti on tahtis.
Jalle jouan pere ja armastuse ja lillede ja heinamaani. Ent ohust ja armastusest ainult ei ela ju.
Nokk kinni, saba lahti.
Parem varblane pihus, kui tuvi katusel.
Tee tood, siis tuleb ka armastus.
Ara tosta tanaseid toimetusi homse varna.
Toesti, eestlased ei ole mitte rumal rahvus, iga asja kohta on olemas tapne ja praktiline ytlus, mille jargi joonduda. Lihtne ja selge.
Ent miks ikka ihaldatakse tuvi katusel ja raba palju tahes, kuid armastust ei kuskil ja ikka ja aina
lykkame asju edasi homsesse???

2 comments:

  1. unistused ja soovid peavad olema. see paneb meid liikuma ja rabelema. jama oleks ju kui saavutaksid kõik ja edasist arengut ei toimuks. miljunääridel ongi igav elu, sest nemad saavad kõik raha eest. vaesem kontingent peab kõige pealt raha hankima ja siis oma unistused teoks tegema.

    ega minul on ka nii, et kõik algab rahast. kuid on siiski asju, mis raha ei nõua, soovi peab vaid olema. aga sa oled selles suhtes õnnelikum, et sul on unistusi. mina võin ausalt öelda, et hetkel pole mul unistusi. on vajadusi ja soove kuhu pyyelda, aga unistusteks neid nimetada ei saa...

    aga samas on hetkel mul nii raske aeg, et mul mõistus keeldub töötamast. äkki mõni nädal hiljem, kui mõistus töötab, leian ka mõne unistuse :)

    PS! hästi vaffa, et taas kirjutad :)

    ReplyDelete
  2. tjah, ega ma ka enam niimoodi sinisilmselt ei unista, nagu verinoorena. nooremana olin ikka jube unistaja. nyyd ma ikka palju realistlikum.
    elu teeb oma korrektuurid ja opetab.
    tanapaeval on tegelikult inimestel vaata et liigagi palju voimalusi ja valikuid, mis teebki tihti asja keeruliseks. et kuhu, mis, mida.
    ma ei ole kindel, mis riigiski elan naiteks 5a parast :) tahaks nagu nn kuhugi pysivalt ennast sisse seada just lapse parast, samas viimasel ajal motlen, kas see ongi nii oluline? nagu naha, siis pere ja sopradega yhes riigis pysimine on suht palju nouda, vahemalt minu puhul :)

    ReplyDelete