Wednesday, April 22, 2009

Kiired ajad

Aga noh millal poleks kiire, onju.
Tänapäeval ju kõikidel inimestel nii metsikult kiire, see nagu moevärk kohe, et peab "busy" olema iga minut.
See selleks, nii et ennast ma välja vabandada ei saa, et avasin selle blogi ja nädal aega ei ühtegi rida.
Teen siis lühikokkuvõtte vahepealsetest tegemistest. Eelmine nädalavahetus läks siis munanduse tähe all, reedel oli mul vaba, muideks see siin haruldus, et Suur Reede vaba on.
Marleenil oli ka pool päeva kooli. Ikka imestame siin eestlastega, et ameeriklased nii usklikud kõik, aga vot Suurel Reedel rabatakse tööd teha. Käisime Marleenil järgi peale lõunat ja siis toidupoodi ja siis mune värvima, selle peale läks pool õhtut, igavene plätserdamine oli, Marleenile muidugi jube meeldis ja päris tore rahustav ja lõbus oli mullegi, aga muidu ma ei ole hea sellistest asjades. Terve köök ja me ise olime värve täis, mis veel päevi maha ei tulnud.
Ma ei tea, mis keemia seal sees oli.
Ja siis ma tegin midagi täiesti nii rumalat, kui veel saab. Nimelt ma juba poes absoluutselt lapse eest ei varjanud, et ostame mune ja komme sinna sisse. Koju jõudes kuhjasin need söögitoa lauale ja hiljem siis tegin ettepaneku lapsele, ise jah, et kas sa tahad aidata emmet mune täita.
Hakkasime siis pihta ja järsku Marleen hüüatab, et kle, emme, nüüd ma tean, need ei olegi jänkud, kes meile mune toovad, need olete hoopis teie issiga. Ma istusin tükk aega nagu puuga pähe saanud ja ei osanud midagi öelda. Lõpuks ei jäänud mul muud üle kui tunnistada, et jah, nii see on, aga ärme kellelegi seda saladust ütle. Nii palju siis sellest munadepühast.
Laupäeval käisime Marleeniga ujumas üle tüki aja ja mõtlesin, et peaks ta uuesti ujuma panema, sügisel käis, aga talv jäi vahele. Seal, kus käime, pole eraldi lastebasseini sees ja pean taga seal suures basseinis kaasas hulpima ning mul hakkab seal alati nii jubedalt külm. Sauna ka sooja joosta ei saa ega mullivanni, sest sinna pole lapsed lubatud kahjuks.
Pühapäev möödus siis pühade tähe all, kogunesime kõik maal mehe vanemate juures, kus oli siis koos meie tagasihoidlik eestlaste seltskond, lisaks tähistasime mehe õemehe sünnipäeva.
Ilm oli päris soe ja saime olla väljas. Lastel oli lõbu laialt, said seal joosta, nii et võhm väljas, jumal tänatud, et on ikka üks koht siin, kus lapsed saavad end vabalt tunda ja välja elada ja nautida ehtsat ja vaba loodust. Komme sai muidugi igaüks jälle liiga palju, meil siiani seisab suur potsik, Marleen ei ole õnneks suur kommisöödik, kommid võivad seista laual nädalate viisi.
Muidu on siin jah ilmad see kevad olnud ikka täiesti tipp. Üks päev vaid paar soojakraadi ja lumi ja teine päev 20 kraadi sooja ja nagu suvi. Täpselt nii üleöö võib siin ilm vahetuda, eriti kevadel ja sügisel ka. See võib täitsa hulluks ajada. Näiteks eile oli sooja mingi 10 kraadi ja homme lubab 25 kraadi. Pane talveriided ära ja siis võta jälle välja, lisaks vahepeal otsi suveriided välja.
Õnneks on teadmine, et kui suvi tuleb, siis ka jääb. Mai lõpus tehakse basseinid lahti ja suvehooaeg on avatud.
Marleen jäi Josepiga ööseks vanaema-vanaisa juurde, kuna tal kooli polnud esmaspäeval, kohe imelik tunne olla ilma lapseta. Muidu ta oli koolivaheajal 2 ööd seal, see tundus ka igavik lausa, ei osanud midagi peale hakata. Kõige kauem me tast eemal olnud 3 päeva, see oli sügisel, kui käisime Torontos mehe vanaonu matustel, Marleen oli siis mu emaga. Väiksest emmekast on saanud suur laps, kes varsti emmest üldse välja ei tee. Välja arvatud muidugi, kui midagi vaja on.
Nädala sees ei olnud miskit põnevat, mitte et muidu oleks :) Üks õhtu käisime Marleeniga raamatukogus, me nüüd andunud fännid, kuna mul oli täielik lugemispuudus ja Marleen õpib hetkel lugema. Tal juba oma lemmikud välja kujunenud siin ja paljud on väga kihvtilt kirjutatud, loeme iga õhtu ja mul ka huvitav.
Ma lugesin hiljuti läbi Carmen Bin Ladini "My life in Saudi Arabia", oli väga huvitav raamat, lausa neelasin seda, 3 päevaga oli läbi loetud.
Viimane nädalavahetus tegime grilliõhtu mehe õe juures, kuna neil suur aed ja mänguväljak, lastel jälle lõbu laialt. Ilm oli soe ja muidugi kevadel ju peab iga võimalust kasutama, et grillida ja väljas olla. Päeval ma ei teinud kohe mitte midagi, Gerd läks Marleeniga oma ülemusele külla, neil on suur farm ja hobused, ja nad kutsusid Marleeni ratsutama. Käisime ka ükskord neil perega külas, väga tore pere on, 10 last, tõsiusklikud. Nad viisid Marleeni ratsutama, alguses koos ja pärast lasid tal üksi olla, ta üldse ei kartnud, mäletan, et mina korra olen hobuse seljas olnud Niitväljal ja kartsin meeletult. Aga Marleen ei kartnud üldse. Ma ei viitsinud jah minna, ei tundnud ennast hästi ja tahtsin lihtsalt kodus toimetada ja olla. Sorteerisin riideid ja panin lõpuks Eestisse ühe paki posti, mis ammu juba ootas ja käisin paaris poes. Ma ei tea, kas minus viga, aga viimasel ajal on kaubandus siin täiesti masendav, selle tõttu ei viitsi ka käia eriti. Otsisin omale kingi töö juurde, seal mul kulub neid meeletult ja lisaks tohin kanda vaid kinnise ninaga jalanõusid, nii et suvel on eriti raske midagi normaalset leida. Bruno näris mul kaks paari kingi läbi üks päev, õnneks olid need juba vanad ja mu oma viga ka, et ära ei pannud eest.
Aga ei leidnud ma jah midagi, ostsin hoopis kööki uued lauakatted ja Marleeni tuppa uued kardinad, mis oli ammu plaanis, kuna tema toas mingid igivanad. Ostsin Marleeni tuppa ka uued kaltsuvaibad, olid head odavad ja ilusad, lisaks pestavad. Vana vaiba viskasime välja ja kuna plaanis remont, siis oligi õige aeg uusi asju osta. Muidu meil ikka kõik vana ja teistelt pärandatu uutega pooleks. Täna käisime jah seinavärve valimas Marleeni tuppa ja söögituppa, mehel tuli tuhin peale, et vot reedel tal vaba päev ja hakkab värvima. Üleöö otsustas, et nüüd hakkame see nädalavahetus remonti tegema. Ja laupäeval tuleme õemees põrandat panema. Selle valisime ka täna. Mehel oli hea meel, sest mul on odav maitse, tuli välja, et valisin kõige odavama puitimitatsiooniga laminaadi.
Ma ei tea, kust leian aja, et teha lapse tuba ja söögituba tühjaks reedeks, kuna homme Marleeni koolil rulluisuõhtu, eks pean siis õhtul hakkama tegema.
Nüüd ka kell palju ja aeg magama minna, on olnud väsitav päev.

1 comment:

  1. Vaffa lugeda teie toimetustest:) Muideks meie lapsed ei tea mingitest pyhadejänestest midagi. Pole minul lapsepõlves neid olnud ja ma tõesti ei tea sellest midagi. mune värvisime, aga see on ka kõik. minu peres oli see usuga seotud syndmus, nii et ei miongeid jäneseid. aitab päkapikkudest kyll :P

    Kevad toob uued tuuled ja saadki majale uut hõngu :)

    PS! Kui ikka aega pole ega iga päev pea kirjutama. Blogi ei tohiks muutuda kohustuseks, siis varsti tekib vastumeelsus :)

    ReplyDelete