Wednesday, April 8, 2009

Teine katse

Näe, üks inimene ikka märkas lugeda : )
Tänan tähelepanu eest.
Eks mulle see veel suht tundmatu maa, selles suhtes, et pean veel tutvuma ja uurima ja puurima, mis ja kuidas ja kus. Leiaks ainult aega selleks.
Muidu elu nagu ikka. Kell on pool kümme õhtul, jõudsin just toidupoest tagasi, terve õhtu peale
tööd võtsin hoogu, kuid mees tahtis trenni jälle minna ja kiirustasin lapse juurde koju.
Muidu ta saaks ta kaasa võtta ja viia sinna mängutuppa niiakauaks, aga lapsel niigi pikk päev seljataga, kella 7.45-st kuni 3.00-ni kool ja siis veel nn pikapäevarühmas ka. Mees viib teda, hommikuti kuna tal töökoht sealt 5 minuti kaugusel, mul 20-25 minutit sõita ja teises suunas.
Esmaspäevast kolmapäevani toob mees ta kuskil 4 ajal ära, teised päevad ta õhtuti ka tööl ja siis jõuan mina kuskil 5 ajal. Lapsele jah pikad päevad, eriti arvestades, et lõunauinakut nad ka ei tee. Mingi vaikne pooltunnikene neil vist on, kus pikutavad põrandal ja loevad raamatuid. Selles suhtes mulle meeldib, et saame last ise viia-tuua, koolibussiga oleks nagu liiga vara tal veel ise käia, eriti talvel siin vahest paks lumi maas ja siis need opakad koolibussid tihti kraavis. Marleeni koolis polegi koolibussi, käib ta ju katoliku erakoolis. Õpetab meile ikka söögipalvet lugema ja peaks vist oskama Meie Isa Palvet ka. Kirikus käivad iga reede hommik.
Mina pole kirikusse saanud, ehtsa eestlase kombel ikka tahan oma peaga mõelda ja mitte ajupesu saada, sry, aga nii see mulle tundub. Mul pole vaja kirikule oma raha viia, et jumalat uskuda. Võin kodus ka Piiblit lugeda ja loengi vahest.
Siis tegin siin miskit süüa kiiruga, salatit ja spagette, kuna olime unustanud mõlemad mehega liha sügavkülmast välja võtta, mees tõi pärast veel pizzat. Viimasel ajal liiga palju seda söönud, mul polnud isugi, varsti ise pizzanägu.
Mängisime Marleeniga lauamängu, muidugi lasin tal võita enamus korrad, kuigi ta talub üsna hästi, kui teised võidavad. Oli omale kapist selga ajanud kleidi, mis ta sünnipäevaks mõeldud, muidugi tuli tüli selle pärast, ei tahtnud, et seda ära plätserdab. Ja üldse ta käitumine viimasel ajal jätab soovida. Nii tähtsust täis, et jube. Õnneks käib see tal hoogudena. Põhiline, et ikka ehtne kaksik, täiesti tühise asja peale võib tulla selline pisaratevalang, et too või ämber.
Eile pistis sellise koleda häälega pröökama, kui avastas, et Bruno on ta uue peavõru ära närinud, et ma mõtlesin, et keegi tapab teda.
Siis tegime kodutööd, mis läks ka tema kamandamise tähe all esialgu. Siis muidugi tahtis jälle telekat vaadata, selle teleka vaatamisega peab ka midagi ette võtma. Kaalun ta toast teleka päris ära võtmist, kuid meie magamistuppa ega kööki saa panna, seal pole kaablit. Mees tahaks osta veel ühte magamistuppa, kuid ma keeldub täitmast iga tuba telekaga, et siis igaüks vahib oma saadet. Muideks nii meil see oli kunagi. Meie elasime siis veel üleval, seal vahtis Marleen, ämm vahtis enda magamistoas, ja mina köögis oma saadet, mees ja äi elutoas, täitsa koomiline.
Aga see siin tavaline, et igas toas telekas.
Lõpuks sain siis lapse pestud ja magama ja poodi minna, mees pidi vahepeal veel koera jalutama.
Ausalt, see koeraga elu pole mingi lust ja lillepidu. Hullem kui imik vaat et. Närib kõike, mis ette jääb ja ikka veel laseb tuppa, jube. Oli plaanis remonti teha ja uued vaibad ja põrandad panna, pole vist mõtet.
Pidin jah poodi kihutama, sest Marleeni kord homme kooli snacki ehk näksi viia, iga päev keegi peab viima. See teine asi, mis siin Usas on, üks näksitamine ja snäksitamine käib. Jälle üks paha harjumus. Nii et õhtul üritame ikka sooja toitu alati teha, et vähemalt korra päevas saaks korralikult süüa laps.
Ilmad meil on kehvad, nädalavahetusel lausa sadas lörtsi, selle tõttu oleme ka tubasemad, muidu käime ikka soojemate ilmadega kas pargis või rattaga sõitmas, sest lapsed saavad siin ikka häbematult vähe liikuda. No Marleenil on koolis üle päeva kehaline kasvatus, käivad võimlas jooksmas, palli mängimas ning kui vähegi ilma on, siis suurel vaheajal ka õues.
Aga muidu teeb vahest muret, kui mõtlen, kui palju ma lapsena liikusin, igale poole sai ju mindud jala. Lisaks õues mängimised, ringi jooksmised ja möllamised.
Marleen on muidu väga aktiivne ja energiline laps, ta on küll nn girly-girl, meeldivad ilusad riided ja enda ehtimine ja peegli ees keerutamine, samas on ta täiesti võrdne sama kasvu tädipojale, kellega vahest maadleb nagu ehtne poiss. Ja üldse ta ei karda pea midagi, ei ühtegi looma ega uut kohta, seltsib ülikergesti. Ootan juba, et tuleks suvi ja basseinid lahti tehakse, eelmise suvega õppis ujumise nii hästi ära, ujub nagu kala ja sukeldub ka. Käis ju emaga pea iga päev eelmine suvi YMCA-s ( meie spordiklubi ) ujumas.
Suvel ei teagi, mis lapsest saab, see on see jama, kui laps läheb kooli. Eks mõne nädala saab olla
maal vanaema-vanaisa juures ja ise plaanin ka puhkust võtta vähemalt nädala, mehest ei tea. Ülejäänud ajaks peab ta aga ka kuhugi sokutama.
Õnneks siin kool hakkab juba uuesti poolest augustist.
Oi jah, vahepeal kass oksendas pool kööki täis ja koer muidugi sõi seda. Loomaomaniku rõõmud.
Mees vahib telekast American Idolit, ma ei tea, neid osasid saateid ketrab ja ketrab aastate viisi, ma küll ei viitsi enam vaadata, pole nagu midagi uut. Parem loen raamatut. See muidugi mõte vaid, sest öökapil raamatute kuhi, mida loen juba pikemat aega...
Arvutis aga alati aega passida ;) Mees juba pobiseb seal, et mis seal jälle kribad nii kaua.
Ega lasta rahus olla.
Head ööd selleks korraks.

6 comments:

  1. Ikka ma märkan :) Olen seda kaua oodanud. Kõik on ju huvitav, mis võõrsil toimub. Nii mõnigikord taban end mõttelt, et ei tea kuidas ma ise vastu peaks nii kaugel maal... Min ul võtab kohanemine kua aega. Nii, et väga mõnus lugemine. Kirjutad pikalt ja põhjalikult :)

    Marleeni osas sul õigus, et ehtne kaksik. Meil sama lugu, siinsamas naerab ja siinsamas nutab... Nagu hormoonid möllaksid :P

    Sul siis lisaks lapsele veel 2 last kodus (kass ja koer), tegemist jagub sul kuhjaga... :)

    Olge tublid! Ootan huviga järgmist lugu :)

    ReplyDelete
  2. Mul ka tüdruk kaksik. Ehtne rõõmupall, kuid samas võivad sellised pisarad voolata, et mul on hari punane :P Ju see siis kaksikute "viga" :D

    ReplyDelete
  3. Nele, sul on täiesti soont kirjutamise peale! Ladus ja mõnus lugeda ning hea keelekasutus, kuigi veidi aimub ka "Ameerikat". Igal juhul tervitusi Sulle sinna kaugele maale!

    Lisasin su blogi endale RRSi, nii et ootan huviga uusi postitusi;)

    ReplyDelete
  4. Ma igaks juhuks täpsustan, et Google'i accounti "beib" taga on peidus Anu V.
    :))

    ReplyDelete
  5. Tanan tahelepanu eest :)
    To beib: oi, tore teada!!!
    Ja no kirjutamise soont peaks jah natuke nagu olema, kuna kunagi olin kova kirjandite kirjutaja, sellest ka vajadus ehk ennast valjendada, eriti emakeeles, milleks siin palju voimalust pole. Just kirjalikult siis.
    Ja ega kui aus olla, siis hirmuga avastan, et tihti taban ennast tolkimast valjendeid inglise keelest eesti keelde, kuna esimese hoobiga ei tule meelde, kuidas tapselt eesti keeles oeldakse...
    Kas seda motlesidki "Ameerika" all, voi minu suhtumist?

    ReplyDelete
  6. Väljendeid mõtlesingi, ja lauseehitust kohati. Suhtumisel pole häda kedagi:D

    ReplyDelete