Monday, November 23, 2009

Elus - veel

Olen tegelikult juba mitu korda siia kirjutama hakanud, kuid iga kord pooleli jatnud.
Kogu aeg on tunne, et kipun kirjutama liiga isiklikest asjadest ja tunnetest...
Ning reageering minu eelmistele kirjutistele oli ysna age, ei kujutanud ette, et nii paljud seda loevad, just sugulased... ja kuna teatud inimesed tundsid ennast puudutatuna monest sonavotust, siis see nagu pani mulle mingi bloki peale moneks ajaks, et mida ja millest siis oieti kirjutada... enda kaitseks ja oigustuseks voin ainult nii palju oelda, et koik inimesed alati minu musta ja sarkastilist huumorit ei moista ja et ma ei moelnud kedagi solvata.
Nyyd on siis sellega yhel pool, sain sydame pealt ara.
Muidu on elu veerenud ikka oma igapaevast rada, vahepeale muidugi ka erinevaid yritusi, syndmusi, sealhulgas siis meie neiu esimesse klassi minek. Koolipaevad on siin pikad, kuid ta peab ysna hasti vastu, ainult vahetevahel tuleb ikka memmekus veel peale. Kuna ainuke laps, siis paratamatult harjunud emme nunnu olema ja eks vist ka nati ara hellitatud. Just tana vaidlesime jalle mehega, kuna ma leidsin, et ta on lapse vastu liiga karm. Samas ma ei saa midagi oelda, laps kaitub issiga kahekesi olles palju paremini kui minuga ja kuulab ilusti sona. Mees vaidab, et vaid minu juuresolekul tuleb tal kovemat haalt teha. Tydrukud on aga teadagi ornemad ja muidugi siis on pisar silmas.
See nadal on siis tulemas jarjekordne ameeriklaste yks suurimaid ja tahtsamaid perepyhasid - Thanksgiving ehk tanupyha, mis langeb alati novembrikuu viimasele neljapaevale. See on yks vaheseid paevi, kus toesti peaaegu koik poed ja putkad ja jaamad on kinni, koik on oma peredega ja syyakse traditsioonilist stuffed turkey-t ehk siis taidetud kalkunit. Meie kalkun tuleb minu too juurest, president isiklikult jagab katte. See aasta jaab meil kokkamise vaev ara, oleme kutsutud mehe vanemate poole, kus yhtlasi tahistame mehe isa 65a juubelit. Eelmine aasta korraldasime meie juures ja oli tore, sest kohal oli eestlasi nii Eestist ( kaasa arvatud mu ema ) kui ka mujalt Ameerikast. Paev parast Tanupyha aga lahevad inimesed lolliks, siis toimub aasta yks vagevamaid osturallisid ja allahindlusi. Paljud poed avatakse juba kell 4-5hommikul ja paljud ka lahevad siis poode ryndama. Mind ei saa mingi vagi nii vara voodist valja, eriti kui on eelmine paev pidutsetud.
Meil on homme tool vaike pitch-in louna, ehk siis igayks toob midagi ja kolmapaeval on Marleeni klassis yhine louna ja yhtlasi on neil ette valmistatud vaike etendus.
Ning ega siis polegi palju jaanud, kui juba joulud. Marleen juba laulis mulle tana katkendeid nende joulukontserdilauludest, kuidas Jesus was born in Bethlem and so on.
Kohaliku kombe kohaselt pannakse kuusk ja joulukaunistused yles paev parast Tanupyha ja voetakse maha kohe peale joule. Meie tavaliselt paneme millalgi detsembris ja hoiame ikka eestlaste kombe kohaselt seitsme kuninga paevani. Joulutuled on meil veel eelmisest talvest yleval, nii et sellega on muretu.
Oi jah, nyyd pean kyll endal silmad peast habenema, kell on 11 ohtul ja ma joon veini ja soon pizzat...nii palju siis minu vagevast tervisliku eluviisi programmist, mida terve eelmine nadal ellu viisin. Tulin jube tuhin peale ja vihtusin trenni teha ja dieeditada, nii et lihased haiged ja koht korises. Kuid ausalt oelda, suht mottetu votta ette selliseid asju enne suuri pyhasid. Uuest aastast uue hooga :)

2 comments:

  1. Oooh, lõpuks ometi!!! Nii vaffa lugeda! Kartsin juba, et jätad asja soiku. Muide, alati saab blogi kinniseks teha ja siis ju tead, kes seda loeb ja tead, mida võid kirjutada.

    Mis sul seal diieditada, näed ju nii hea ja kena välja.

    Vaffa on lugeda teistest traditsioonidest ja kommetest.

    Üks rumal küsimus, aga kas seal mail trammid eksisteerivad? Metrood kyll, aga trammid? Mehe töökaaslasel käisid ameeriklased kylas ja sõites autoga olid imestanud äkki, et linnas tramm oli selja taga. sellest siis ka see kysimus tingitud. neil pidavat need liikuma 200 km/h , mitte nagu meil linnkiirusel või veel aeglasemalt.

    ReplyDelete
  2. ee, ma ei tea, kust kandist need ameeriklased parit olid, voimalik, et californiast voi mujalt osariigist, siin ei eksisteeri trammi. Metroosysteemi pole siin samuti kunagi olnudki.
    Rongiliinid siin kunagi on olnud, just pikamaa liinid, nyydseks need minu teada valja surnud.
    Yldiselt on yhistransport siin praktiliselt olematu, bussid soidavad vaid monel liinil, linnast valjas ei ole sedagi, vaid koolibussid lastele. Nii et inimesed on taielikult soltuvad autost. Aga nagu mainisin, on siin iga osariik omamoodi, meie siin elame koti sees :)

    ReplyDelete