Tekist ja muust

Kevad on täies hoos ja meie elu jälle ülikiire.
Marleenil algas esmaspäevast uuesti ujumisetrenn ja nüüd siis ujub kaks tundi päevas.
Siiani kenasti vastu pidanud. Kohustust ujuda kaks tundi ei ole, kes jõuab natuke hiljem, kes läheb varem ära. Aga programm peal on tihe terve kevad ja suvi, pea igal nädalavahetus on kas võistlus või mingi muu üritus.
Abikaasat ei näe pea üldse enam, kuna tal ka tööl kiired ajad ja nõnda on kogu taksojuhi mängimine ja kodune korraldus minu kanda. Õnneks saabub mu ema suve alguses ja siis saab natuke kergemalt hingata.
Laulukooris käib ka Marleen endiselt, veel on jäänud üks proov, siis tuleb peaesinemine kirikus ja selleks kooliaastaks on laulmine läbi. Suvel on võimalus minna laulukoori suvelaagrisse, kuid see hingehinnaga, eks näis. Kui Marleen aga järgmine aasta soovib laulmist jätkata, on sissesaamine juba katsetega ja proovid toimuksid meist palju kaugemal. Marleenile meeldib küll väga laulda, kuid lauljat ma temas ei näe.
ˇ
Sain kurva uudise, et mu vend ja isa ei saagi mulle külla tulla seekord, loodetavasti siis järgmine aasta.
Kuigi järgmine suvi tahaks juba ise Eestisse minna.

Suursündmus vahepeal oli see, et saime omale üleöö kaua oodatud ja planeeritud teki ehk terassi.
Kuna inglise keeles see deck siis mina ytlen tekk. Nuputasin tükk aega, et kuidas see eesti keeles on.
Mees oli naabripoistega ammu plaani pidanud õllepudeli taga, et ehitame meile terassi. Mina olin nagu ikka skeptiline, sest meeste suure suuga tehtud jutud on ju teada. Kuni järsku ükspäev joonistati plaan, võeti mõõdud ära ja järgmine päev juba ehitus käis.

Paari päeva pärast oli vaatepilt selline.

Ja veel paari päeva hiljem sai terass ka pidulikult sisse õnnistatud.

Naabripoisid tegid meile vägeva kingituse - tuleaseme...

... mis sai ka ära proovitud.

Lõpptulemus.

Kõik käis nii kähku, et mina ei saanud arugi, kui juba terass valmis. Midagi pole öelda, naabripoisid tegid tubli töö ja seda ilma ühegi sendita. Siin ei ole kombeks raha võtta, pigem aidatakse üksteist.

Mees aitas vastutasuks naabritel uut piirdeaeda ehitada.

Ja muidugi läks kastide kaupa õlut neile.

Minu tasuks oli igaõhtune kokkamine ja samuti küpsetasin elu esimese ehtsa ameerikapärase

juustukoogi nende tellimusel. Hakkasin mõtlema, et pea 6a olen siin elanud, kuid juustukooki pole teinud. Ikka alati seda poest ostetud. Kuid enda tehtud oli parem.